Alati kui ma blogi otsi kokku tõmbama hakkan, siis luban et
ma kirjutan veel midagi kokkuvõtteks sest riigist, reisist või mingisugusegi lõppsõna. Aga ma ei ole
seda kunagi päriselt teinud ja ka seekord ei tee. Ja ma ütlen teile miks.
Kindlasti loeb neid ridu praegu keegi, kes ei ole veel (Kagu-)
Aasias käinud, kuid kel on oma nägemuses olemas maa mida ta tahaks külastada
ning telekast või internetist nähtud filmid, pildid mis lasevad kujutlusvõimel
lennata. Näiteks minu jaoks oli 6 aastat
tagasi maagilise kõlaga sõna Kambodža.
„Kambooodža“ venitasin mõnuga ja meelitasin põlevil silmil oma tuttavaid minuga sinna tulema. Kambooooooodžžaa- mis sulnis kõla ja kõik need puujuurtesse takerdunud metsiku džungli pildid hakkasid mu peas keerlema. Kuigi lugesin enne esimest reisi palju reisiblogisid, siiski poleks ma tahtnud, et keegi päris-päris detailselt kõike seletab. Kohe kindlasti ei oleks ma tahtnud teada milline riiki on parem kui teine või kus on mõnusamad rannad.
„Kambooodža“ venitasin mõnuga ja meelitasin põlevil silmil oma tuttavaid minuga sinna tulema. Kambooooooodžžaa- mis sulnis kõla ja kõik need puujuurtesse takerdunud metsiku džungli pildid hakkasid mu peas keerlema. Kuigi lugesin enne esimest reisi palju reisiblogisid, siiski poleks ma tahtnud, et keegi päris-päris detailselt kõike seletab. Kohe kindlasti ei oleks ma tahtnud teada milline riiki on parem kui teine või kus on mõnusamad rannad.
Muide, praegu ma venitan sama unistavalt sõna Kašmiiiiiiiir, aga võibolla mulle lihtsalt meeldivad š ja ž-tähed :-) Või kuulake kui kaunilt kõlab Kõrgõzstan, täpselt sama ilusti kui Kirgiisia, sh i-d tuleb erilise mõnuga venitada. Tjah, ainuüksi ilusa nime pärast võiks mõnikord teise maailma otsa sõita...
Küll aga olid mulle abiks teiste blogid praktilise infoga, sest Lonely Planet on ikkagi tuhandete rändurite käes, kuid koduses keeles kirjutatud eestlase rännuteest on palju
mugavam lugeda, eriti alguses on turvatunde saamiseks hirmus hea teada kust
kuhu mis kell saab ja mis see maksab. Ja mõnusaks läheb reisil alles siis kui end selles riigis tõeliselt turvaliselt ja koduselt tunned.
Seetõttu ma seekord luban päris tõsiselt et mingit pikka ja
põhjalikku kokkuvõtet Malaisia kohta ei tule. Minge või ärge minge, otsustage
ise. Üks on kindel – kõige rohkem metsikut loodust leidub Malaisias ehk Borneol.
Kõiki teisi Kagu- Aasia võlusid leidub ka teistes riikides.
Ja algajale rändurile on hea teada- kui ei ole veel päris kindel
kas Asia kuumus, räpasus, tolm, higi , auguga vetsud, vürtsikad toidud ning avatud bambusbangalod sobivad, siis
Malaisia või Tai sobivad esimesteks riikideks suurepäraselt.
Oli tore, aeg on edasi liikuda.
Põhja-India, Indoneesia või midagi
kolmandat....pole aimugi. Tulge kaasa!
Lugu natuke melanhoolne, aga see on nii ilus, eks! Minu nägu on endiselt väga naerul.
* Panin toore jõuga siia väga konkreetse pealkirja, et oleks rahu majas, et ei tekiks kiusatust edasi vahutada. Sõbrad kes mu emotsionaalselt plädinast väsinud ei ole - mõnel unisel talveõhtul tulge või kutsuge külla: sööme, joome, patrame. Mõtteid on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar