Tiiu ikka imestab, et mismoodi ma ikka jõuan neid lugusid nii kiiresti vorpida.
Ma ei teagi, ega ma siin õhtul pimedas ausalt öelda mööda ööklubisid ei uita, kui seltskonda ei ole, siis jõuangi päevase higi maha pesta, õlle avada ning mõtted juba kihutavadki
peas. Kisun arvuti ette ja kukun toksima. Tegusatel päevadel ei kirjuta ridagi.
Seda peatükki näiteks toksin KL- Melaka bussis. Kaks lugu said just valmis,
kolmas on mõtteis.
Blogimine on tõtt öelda kaunis ühepoolne suhtlus. Sa muudki patrad ja patrad maailmale oma mõtteid ning ehkki mu blogi ei tohiks üheski otsingus avalik olla, küll aga kättesaadav teiste rändurite blogide küljes, pean ma siiski arvestama, et seda loevad võibolla ka need kellelle ma mingi hinna eest ise linki saatnud ei oleks. Mis teha, oma valik- e-maili list oleks palju turvalisem.
E-mail tundub minu jaoks siiski liiga pealetükkiv suhtlusviis, mis trügib keset
tööpäeva su arvutisse, blogi seevastu loed millal
tahad ja kui kirjutaja mõtted, väärtushinnangud või kirjaviis sinu omadega ei passi, siis ei pöördu enam kunagi tagasi. No offence.
Mõned head sõbrad on ka tagasisidet andnud, see tegi rõõmu. Kõige pragmaatilisem sõber on muidugi mr
Google Analüütik, kes annab teada, et
seda saladuses hoitud blogi käib parimatel päevadel lugemas ligi 30 inimest.
Siinkohal tahan ma tänada lugejaid Tallinnas ning Harjumaalt, Pärnust,
Sydneyst, Wellingtonist, Phuketilt, Songkhla provintsist, Tartust aga ka Londonist, Varssavist ning Lõuna- Afirkast, kes te rohkem kui paar korda mu
tegemisi kiikasite.
Ning aitüma ka Tiiule, kes mulle reklaami tegi ning
kelle blogi kaudu on mulle palju uusi lugejaid tekkinud. Aitüma sõbrad ja
võõrad selle ühepoolse suhtluse eest!
Ma ikkagi teadsin kogu aeg, et keegi on teisel poole tunnelit! J
Ma ikkagi teadsin kogu aeg, et keegi on teisel poole tunnelit! J
4 kommentaari:
Mina ka tänan!
Ja ma tean väga hästi, kui neetult ühepoolne see suhtlus kohati on ja püüdsin ikka kaasa kaagutada aeg-ajalt.
Ära siis selle reklaami pärast pikka viha pea - milleks head kraami vaka all hoida;)
Hoia ennast ja oma tervist.
Tiiu,
tunneli Sydney ja Wellingtoni otsast
Jah see kaagutamine oli väga tervitatav! Tänud sulle ja kõikidele teistele kaagutajatele. Ilmselt kodusolijaid ei aimagi KUI väga me eesti keeles välismaal kõnelda tahaks. Ja hoolimata skypest ja muudest kiirsuhtlusvahenditest on endiselt kirju (olgu nad siis kasvõi commentite kujul) niiiiii mõnus saada.
Ei ole reklaami pärast üldse pahane. Lihtsalt ehmatasin korra, sest klikkide arv oli paari päevaga 100 võrra edasi hüpanud. Mul ikka veel natuke keeruline selle avalik-olemise-tundega...:-) See on sama mis mardi- või kadripäeval: tulevad sulle maskidega inimesed külla- nemad sind näevad, sina ei tea kes nemad on. Ei ole mugav tunne, mis?
Täna vaatasin seda liivakärbse hammustusega pilti uuesti mis sa mulle saatsid. Ma ikka arvan et need kurinahad olid jah mu jalgadel. Need täpid on uuesti välja ilmunud säärtele (täna juba 5) , sügelevad ja kratsides jäävad sinised laigud järgi- ongi ikka liivakärbsed siis? Ma loodan, et nad ei ole mulle naha alla midagi munenud.... väk-väk-väkkkk
Ja mina tänan, et sa tead seda tunnet.
Tänan selle eest, et üks kauge malaisia naeratus jõudis minu kodu ukseni ja pani mind tireleid viskama. Süda hüppab rõõmust!
Liisu, mul endal ka oli ka nägu päris naerul kui ma need kaardid sealt Kuchingist erinevate kontinentidele poole teele panin. Taisse ja Uus-Meremaale ja sulle jõudis kohale, viimane peaks nüüd kohe-kohe mulle endale Eestisse saabuma :-)
Postita kommentaar